Norra ärikultuur ja võrdsus – 5 viga, mida vältida
Norra ühiskond on tuntud oma egalitarismi poolest, mis tähendab võrdsust ja õiglust kõigi inimeste vahel. See mõtteviisi praktiseerib ka Norra ärikultuur, kus hierarhia on tavaliselt vähem väljendunud kui paljudes teistes kultuurides. Selle asemel rõhutatakse tiimitööd, vastastikust austust ja otsuste tegemisel kõigi arvamuste arvestamist. Siiski võib see lähenemine olla võõras neile, kes on harjunud rangema korporatiivse struktuuriga, mis on ka Eestis jätkuvalt üsna levinud enamal või vähemal määral.
Siin on mõned levinumad vead, mida võidakse teha Norra ärisuhtluse egalitarismi mõistmisel – samad reeglid kehtivad ka Rootsi, Taani ja Soome ärikultuuris:
1. Hierarhia puudumise eiramine
Norras ei pruugi alati olla selgelt arusaadav, kes on “juht”. Võib juhtuda, et juht käitub nagu üks meeskonna liige, mitte kui autoriteetne figuur. Üldjuhul ei tehta otsuseid ülalt alla. Kõik arvamused loevad ja kollektiivne otsustusprotsess on sageli normiks.
2. Ebaausa konkurentsi loomine töökohas
Norras rõhutatakse meeskonnatööd ja koostööd. Üksikute töötajate või osakondade vahelise konkurentsi julgustamine läheb vastuollu nende väärtustega. Seega, norrakatega koostöösse minnes jälgi, et ka sinu töökohas sellist ebatervet töökultuuri ei praktiseerita, kuna selline olukord võib Norra poole jaoks äärmiselt vastumeelseks osutuda. Kahjuks leidub Eestis ettevõtetes nii tiimide- kui kolleegidevahelist rivaalitsemist kaugelt rohkem, kui Skandinaavias.
3. Töötajate ebavõrdne kohtlemine
Norras väärtustatakse võrdsust väga kõrgelt. Kõik töötajad, sõltumata nende ametikohast või töökogemusest, peaksid tundma end väärtuslikuna ja kaasatuna. Ühise laua taga joovad kohvi nii koristajad, kullerid, kui ettevõtte juhid. Ühiselt arutletakse peatselt saabuva jõuluaja firmapeo plaane, ühiselt arutletakse ilma üle.
4. Liigne formaalsus
Norra ärikultuur on üldiselt vähem formaalne kui paljudes teistes riikides. Liigne formaalsus võib mõjuda võõra ja ebasõbralikuna. Nagu varem mainitud, kutsutakse Skandinaavias üksteist ka töökeskkonnas eesnimepidi – ka alluvate. ülemuste ja teiste erinevate positsioonide vahel. Omavaheline suhtlus on väga mitteformaalne, võib-olla ongi käe surumine sealse formaalsuse lagi. Aga isegi see on muudetud pigem sõbralikuks viisakusavalduseks . Isegi arstile minnes surutakse kabinetti astudes arstiga tervituseks kätt.
5. Individuaalsete saavutuste liigne rõhutamine
Norra kultuuris on oluline meeskonna edukus, mitte individuaalne. Liigne keskendumine individuaalsetele saavutustele mõjub võõrana. Siin võib olla Jante seadusega seotud järelmõju. Taanist alguse saanud n.n. “Jante seadus” ütleb: “Ära sina mitte arva, et sa teistest parem oled” ja see laieneb ka tegevustele meeskonnas. Saavutused on kõigi ühise pingutuse vili ja nii tuuakse see ka esile.
Kokkuvõtteks: egalitarism Norra ärisuhtluses
Norra ärisuhtlus rõhutab võrdsust, meeskonnatööd ja vastastikust austust. Kõigi arvamus on ühtemoodi oluline ja hierarhia on äärmiselt hajutatud. Selle tõttu võib tekkida mõningaid raskusi neile, kes on harjunud rangema korporatiivse struktuuriga.
Egalitarismi ignoreerimine, ebaausa konkurentsi loomine, töötajate ebavõrdne kohtlemine, liigne formaalsus ja liigne keskendumine individuaalsetele saavutustele on levinud vead, mida tuleks vältida. Mõistes ja austades Norra ärikultuuri, on võimalik luua tugevaid ärisuhteid ja saavutada ühine mõistmine.
Loe veel:
Esimene ärikohtumine Taanis: kuidas käituda?
Norra poeketid – ülevaade toidupoekettidest Norras
