Kes saab omada .dk, .no, .se ja .fi domeeni?

Ettevõtet või e-poodi mõnes või kõigis Põhjamaade riikides lokaliseerides kerkib tahes-tahtmata esile küsimus: millise domeeniga uus veebileht registreerida? Alati on võimalik luua alamdomeen eksisteerivale (inglisekeelsele) veebilehele, näiteks minufirma.com/dk. Kuid mis siis, kui on vajadus või soov tellida kohalik domeen? Mis on lokaliseerimise ja usalduse loomise vaatepunktist ka igati tervitatav, seda eriti just väiksemate ettevõtete puhul. Kes saab omada .dk, .no, .se ja .fi domeeni?

 

Taani domeen – .dk

Taani domeene tähistab .dk – ning seda saad tellida ka Eestimaistelt pakkujatelt:

 

Taani dk domeeni tellimine

 

Norra domeen – .no

Norra domeeni ei saa igaüks tellida. Selle saamiseks on vaja täita järgnevad tingimused:

 

Eraisikuna tellimisel

Pead olema üle 18-aastane.
Pead olema registreeritud Norra riiklikus rahvastikuregistris riikliku isikukoodiga.
Sul peab olema Norra postiaadress.

 

Organisatsioonina tellimisel

Teie ettevõttel peab olema ettevõttenumber ja see peab olema registreeritud Norra juriidiliste isikute koordineerivas keskregistris: Central Coordinating Register for Legal Entities.
Kontrollige siin, kas teie organisatsioon võib omada .no domeeni
Veenduge, et teie lisatud kontaktisikul oleks allkirjaõigused organisatsioonis, kuhu vastavat domeeni tellite, lisainfo: brreg.no.
Teie ettevõttel peab olema Norra postiaadress.

 

Rootsi domeen- .se

Rootsi .se domeeni saab tellida igaüks, kuid tellimine tuleb autoriseerida ka Rootsi vastavas registris.

 

Rootsi se domeeni registreerimine

 

 

Soome domeen- .fi

Soome .fi domeeni saad tellida samuti kasvõi Eestis:

 

Soome fi domeeni registreerimine

Kokkuvõte

Käesolevas postituses tutvustatan Põhjamaade riikide (Taani, Norra, Rootsi ja Soome) rahvuslikke domeeninime laiendusi (.dk, .no, .se ja .fi) ning nende kasutamise reegleid ja piiranguid.

Domeeninimed on kättesaadavad nii riigi kodanikele, ettevõtetele kui ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. Samuti on olemas spetsiaalsed kategooriad, mis on mõeldud mittetulundusühingutele, kohalikele omavalitsustele, haridusasutustele ja teistele avaliku sektori organisatsioonidele.

Igal riigil on oma registreerimis- ja haldusorganisatsioon, mis vastutab nende domeenide registreerimise ja haldamise eest. Üldiselt on domeenide registreerimine ja kasutamine nendes riikides lihtne ja suhteliselt odav, kuid erinevate piirangute ja nõuetega tuleks enne registreerimist tutvuda.

 

Loe veel:

Ettevõtte lokaliseerimine lihtsate sammudena
Kes saab omada .dk, .no, .se ja .fi domeeni?
Mis on lokaliseerimine ehk välisturu jaoks kohandumine?
Mis vahe on tõlkimisel, lokaliseerimisel ja versioniseerimisel?